Nii...
Neljapäeval... peale eu-d arutasin õpetajaga oma ettekande plaani. Ta andis mulle paar soovitust. Läksin siis alla belgradi (teise nimega b.d.e ehk siis õpilaste puhkenurgake) muudatuste üle mõtlema. Sellisel kellaajal (veerand 8) oli koolis veel Emerencie, Emilie (rootsi tüdruk), kes on minuga koos eu-s(osad frankofoonid, Mikolt, Georgy[bulgaaria], Valentina [serbia], Jana Davidova [pmst kolmas Jana tsehhist, sest Emerencie esimene nimi on ka Jana] Lucie[belgia/iiri], Florine [Rumeenia], Andrea[slovakkia], on meiega koos inglise keelses E.U tunnis), ja veel mõned. Tal oli ka reedeks ettekanne plaanis, aga jama veel suurem. Tal suri arvuti ära, kogu infoga. Andsin talle siis oma arvuti, et tehku omad asjad ära, et küll ma jõuan kodus muuta ideid. Ise võtsin rahulikult ühe kohvi ja läksin õue mõtteid koguma. Mingi aeg sai Emilie omad asjad korda ja ka mina oma mõtted selgeks ja siis tuli välja, et Jana on ka veel koolis (tegelt nägin vahepeal teise aasta omi nagu Gusti, Antoine ja veel mõned ning ka siis omi - Adriannat ja Aldonat). Läksime siis koos Spari ehk me kodupoodi (vahepeal läksime küll tagasi kooli, sest ma tarkpea unustasin rahakoti belgradi. Aga ma ei olnud ainus unustaja/kaotaja – teise aasta alicie või alicije või kuidas seda nimi ka ei kirjutata otsis paaniliselt oma koduvõtmeid). Ma ostisin sparist ainult kohvi teades, et öö tuleb pingeline. Saatsin Jana koju, sest tahtsin veel mõtteid koguda tagasiteel. Ja koju jõudes peale õhtusööki läks töö lahti. Mingi kella 2ni korrigeerisin ja harjutasin, aga ikka oli presentatsioon 15mindi pikkune. Hommikul ärkasin peale 7t üles ja alustasin jälle tööga. Lõpuks lõikasin tuimalt asju maha ning ei olnud üldsegi kindel et ma 10minuti sisse mahun. Koolis tegin veel ruttu plaani teistele andmiseks, mis sai küll kirjavigadega, ja 1minut enne tundi printisin selle välja. Tunni lõpus oli siis minu kord särada ja ütleme nii, et algul olin ma ikka küll üsna närvis. Lõpuks saavutasin aga klassi ees ükskõiksuse ja vist mahtusin isegi 10minuti sisse. Diskussioon samal teemal oli ka päris pikk ning peale tundi uurisin Rochet’lt (õpetaja), et kas oli okei. Ta oli rahul ja ütles, et rääkisin kõigest, millest pidi. Rohkem oleksin pidanud oma väiteid tõestama ainult. Ma ei kujuta küll ette, kuidas selle tõestamise ja kõige rääkimisega 10minuti sisse mahtuda. Aga teised kiitsid ka, et hea prese oli nii, et ehk tuleb normaalne hinne. See nädal saan teada. Peale tundi otsisime Joonasele lennupileteid, aga va lollid ära ei ostnud. Siis läksime sööma resto’usse (ülikoolide söökla) ja shoppama.
Ma sain h&m-st isegi püksid endale ja otsustasime zarasse sõita bussiga. Loll tegu. Miks? Sest need pagana farmerid otsustasid linna peal mässu teha. Põletati traktorikumme, suleti tänavaid ja loobiti sõnnikut. On ikka soodad... nad peaksid ju endale toetajaid otsima, aga sellise mäsuga ja bussi ees traktoriga seismisega saavad nad ju ainult vaenlasi juurde. Inimesed muudkui sõimasid neid. Peale tunniajast istumist bussis saime kohale. Aga sealt midagi tarka ei leidnud. Ainult tüdrukud leidsime. Nad (Agnieszka, Kristine, Leyla ja Aldona) tulid ka juhuslikult sinna. Jopet me ei leidnud, küll sai aga carrefourist süüa osta. Tegu oli muidu ülemiste keskuse suuruse (või isegi suurema) kaubanduskeskusega. Tagasi linna sai alles 9ks, tulime koos Joonase, Kristine ja Agnieszkaga. Aldona ja Leyla jäid sinna veel. Poole 10ks olin aga ju peole oodatud ja käisin kebabist tüdrukutega läbi, et kodus seda süüa kiiresti.
Poole 11ks jõudsin siis 2aasta kahe anglofooni tüdruku juurde, kus pidu käis. Peol õpetasime Gustiga Kasiale (minu aasta poola tüdruk, nime hääldatakse Kaša) eesti keelt, kus juures ta ise tundis huvi. Ja siis äärepealt oleksin ka naistekaklust näinud. Minu aasta prantsuse poiss Geoffroy tegi ühe lolli vea... ta ütles, et horvaatia ja serbia keel on sama. See peale läks peoperenaine Andrea (2.aasta horvaat siis) väga närvi nig algas suur vaidlus ja kätega vehkimine ühe teise aasta serblanna (oeh... kui neid kõiki nimesid ka mäletaks) ees. Ja ma juba tõsimeeli kartsin et läheb kakluseks. Lõpuks rahuneti maha ja lepiti väitega, et see OLI sama keel. Siis põrutasime athmosse edasi. Ahjaa... naabrinaine käis rääkimas, et kutsub politsei kuna peoperenaised polnud nimega kooskõlastanud pidu.... tegelikult olid nad temaga rääkimas käinud päeval ja isegi loa saanud, aga vana naine oli vist selle ära unustanud.
Nii..... siis athmos midagi erilist ei juhtunudki. Ainult minu aasta üks prantsuse tüdruk hakkas mulle ligi ajama. Mul nagu erilist huvi ei olnud ja õnnestus peenetundeliselt Joonasega (kes meiega vahepeal liitunud oli) baarileti äärde põgeneda ja alustada eesti keelset vestlust nagu meil oleks midagi väga tähtsat rääkida. Aeg-ajalt häiriti meid ja eriti mind küsimusega, et kus Agnieszka on, nagu me oleksime paar või midagi. Ma teadsin, et meie naistel on täna filmivaatamise õhtu nii, et vastust ma teadsin ja kuulujutudele sellega lõppu peale ei teinud, aga mis siis ikka. Ma ei ole veel lihtsalt aru saanud, kuidas me oleme Agnieszkaga suutnud sellise mulje jätta. Tegelikult oleme me ju lihtsalt sõbrad. Siis Sebastian oli endale jälle uue sihtmärgi leidnud ( ta vahetab neid iga nädal. Küll on proovinud ära sebida Agnieszkat, Miglenat, Martat jne jne. Aga keegi neist ei ole tema vastu põrmugi huvi tundnud). Seekord siis oli Marion see vaeseke. Pakkusime Marionile Joonasega abi. Ta tänas meid, kuid abi vastu ei võtnud, sest Jean-Sebastian (minu aasta prantsuse poiss) oli ka temaga. Põrutasime siis Joonasega koju, nii kiiresti kui võimalik, sest nägime athmo uksel kaklust (või rüselust pigem) ja see eriti meeliülendav ei olnud. Enne koju jõudmist nägin veel kauguses seda kolmikut: Marion, Jean-Sebastian ja lihtsalt Sebastian. Ja ikka Seb üritas ja üritas. Keegi peaks talle mainima, et niimoodi huupi valida ikka ei saa....
Hommikul pidin ma šoki saama, sest äratus oli kell 9.20. Käisin dussi all ja jooksin rongijaama, et oma project co-ga Nuits Saint Georges sõita. Ma saabusin rongijaama kell 10.08. Ja ainsana oli Leyla sinna jõudnud. Õige pea tulid ka Joonas ja Kristine. Helistasin Gustile ja ostsin talle ka pileti. Ta aga kella 10.20se rongi peale ei jõudnud. Saabus rongijaama siis, kui rong sõitma hakkas. Agnieszka ei jõudnud üldse liikumagi hakkata, sest ta oli ärganud 10.30. Ta unustas äratuskella panna ja samuti oli ta oma telefoni hääletu peale lükkanud. Mingi hull saatis talle öösel sõnumeid (See hull olin paanikas mina, sest ma ei teadnud mida selle Ophelie’ga teha. Ma lootsin, et Agnieszka, kui kogenud naisterahvas [ta ju ikkagi 21 juba], oskab mulle midagi soovitada, aga ega ikka ei osanud küll). Jõudsime siis sinna väiksesse armsasse linna. Tegime hommikukohvi keskplatsil. Tõsiselt armas linn. Enne olime veel avastanud, et ühes saalis on mingi käsitööliste ja mahetootjate laat. Käisime mööda linna ringi, külastasime üht kirikut ning istusime pargis, kus lollitasime lastemänguväljakul. Väga mõnus oli! Sõpradega koos ilusas linnas. Mingi hetk teatati, et Gustav on Agnieszka üles leidnud Maret’st ning Zuzanna ära rääkinud, kes oma ilusa mitsubishiga nad kohale sõidutas. Käisime siin nendega viinamarjaväätide vahel jalutamas ning seal laadal ja siis veel ka söömas. Mingi 5 aeg istusime mina, Kristine ja Gusti rongi. Teised said autoga. Õhtul koristasin veidi tuba ja läksin maret’sse kus aitasin Joonasel piletid ära osta. 1,5päevaga oli lendama.ee-s finnairi pilet 1200kr kallimaks läinud nii, et Joonas pidi leppima 800eeku kallima piletiga xpedia.fr-st. Nii, et ma tulen tln Gustiga 17.dets ja lahkun Joonasega 4.jaanuar. Hakake siis nüüd mu kallist aega broneerima ;). Aga jah. Õhtul sattusime Joonasega jutusoonele välispoliitilistel teemadel nii, et ma koju jõudsin alles kell 4 (!). Päris naljakas kella 4-ni öösel poliitikast rääkida ( kuigi ma olen seda Rasmusega juba korra Maija juures ju teinud, kuigi jah, siis oli teemaks eesti).
Pühapäev pesin põrandat ja käisin maret’s pesu pesemas. Samuti kasutasin Agnieszka arvutit ja neti endale informatsiooni hankimiseks ning brüsseli paberite täitmiseks. Nüüd peaks hakkama tänase kommunismi ajaloo tunni jaoks materjale lugema, sest Krakovskile meeldib teha teste lugemise peale. Samuti peaks läbi lugema brüsseli asjad. Nii et tööd jätkub. Ja varsti lähen nüüd kooli ka, ma praegu kodus ja toksin blogi wordi, et koolis hinnalist interneti kasutades peaksin ainult copy-paste’i tegema.
Ahjaa... valimistulemustele elasin ka kaasa... masendav. Aga sellest ma kirjutan arvatavasti hiljem, aga lihtsalt.... hirm on kodulinna pärast.
Nii, et praeguseks kõik

Olge musid!

Kaarel
NB! Palju, palju õnne, Sandra!

vahelduseks jälle...

eelmisest nädalast midagi väga uut ei ole. teine vene keele õpetaja tuli ainult, meeldivam inimene kui eelmine (ega see teine ka just kõige jubedam ei olnud). reedel oli ka esimene töö, prantsas. ja siis hiljem tähistasin oma aide sociali saabumist (I ülekanne tuleb alles oktoobri lõpus). käisime sushis: mina, Kristine, Jana ja ta poiss Jeremy (kellel oli ka sünnipäev, mida me tegelt tähistasime), Agnieszka, Emerencie, Aldona. Hiljem liitus Nikolaj. Siis saime kokku "prantslastega" (ja osa ka meie "inglasi")ja läksime edasi. algul ühte baari, kus juba käis pidu ning hiljem veel athmosse (osad teise aasta omad olid ka kambas). suht rahulik õhtu oli tegelikult, aga magama sain alles poole 4st. järgmine päev hakkasin töid tegema. dissertation ja expose (sellest tuupimisest ka pilt. me algul tegime nalja, et peame lehed laiali, raamatud kaenlas ja läpakas nii all õppima, aga tegelikult on ka nii). vahepeal tutvusin korteriomanikuga, sümpaatne mees. 50-tes. pühapäev oli ka õppimise tähe all.
esmasp oli ametlik sisseastumine kooli siis. meie direktor pariisist Richard Descoings oli ka kohal, naljakas, veidi imelik aga muidu sümpaatne onu. ja üks geograaf käis ka meile rääkimas. Kahe ettekande vahepeal tegime all b.d.e (puhkeruum) eesti valimisi. Nataša valis algul minu eest mingit russkie tsentrit sest seal oli üks naine nimega natalja, aga hiljem ma ikka muutsin selle ümber. teadagi kelle kasuks. pärast teist ettekannet oli banket ja äkki tuli Stephanie mu juurde ja küsis kus kõik eestlased on, et keegi on saatkonnast siin. Pärast saime kõik kolmekesi kokku ja otsisime siis Stephanie abiga seal pundist selle naisterahva ülesse. ja mis välja tuli, tegu on meie koolivilistlasega, Siimu paraleelklassiõde Sigrid Kristenprun. Maailm (eriti eesti) on ikka väike. vestlesime põgusalt ja tore oli.
ja midagi väga juhtunud ei olegi. eile käisin võrgus ja hiljem project co koosolekul (peame igaüks ühe projekti tegema tiimiga). mul pundis hetkel Gusti, Joonas, Agnieszka, Kristine, Leyla. Tegeleme veiniga. võbla pean vahetama gruppi kuna liiga palju eestlasi on.
ja et siin on kohutavalt külmaks läind. peaks vist paluma oma talvemantlit. migni päev lähen tegelt h&m-i, sest mu mustad teksapüksid on ka katki (soovitus: ära astu baaris laua peale tantsima, püksid võivad rebeneda!).
aaa.... järgmine nädal lähen ma brüsseli. mängima. toimub European Councili läbirääkimiste simulatsioon. ma olen eesti tiimis koos ühe ungarlase ja inglannaga, vist (ta ei ole me mailile vastanud). eri ülikoolid osalevad. meilt läheb 11liikmeline bande. Zuzanna, Vera, Andrea 2lt aastalt ja essalt ma, Joonas, Kristine, Guillaume, Emerenciene, Jana, Aldona ja Agnieszka. kolmapeäva õhtul lähme ja reedel tuleme. Tõotab äge olevat. aga sellega tuli tööd ka juurde. kõvasti. peaks ööpäeva venitama 36tunni peale, siis elaks üle.
homme on mul siis presekas EU-s. brr... ei tea kas saan hakkama. ehk ikka saan, aga väike esinemishirm on sees. Tekst on valmis, nüüd vaja harjutada.
aga sai vist kõik tähtsa siia bloogi kirja. neti veel ei ole, aga proovin tegeleda.

salut!
Kaarel

nagu näete ei ole eriti aega kirjutada olnud. mis teha... tamp on peale pandud, vaba hetke netis peab kasutama info otsimiseks ja vaba hetke kodus õppimiseks või lõõgastuseks. suurt midagi öelda ei olegi. mulle üldse ei meeldi mu kommunismi ajalooõpetaja krakovski, ei räägi head inglise keelt ja loeb maha paberilt oma ainet. kõhkleb ja kahtleb.
rahvusvahelise suhete õpetaja Boyce on inglismaalt... tundub muhe mees olevat ja tunnid ka head, arutame teemadel mitte ei ole loeng. kuigi noh... ta räägib enamuse ajast.
järgmine nädal on mul esimene expose... oeh.. üldse ei tea midagi aga mis ikka.
nädalavahetusel suurt midagi ei toimunud. reedel olin surnud ja käisin korra maret'st läbi. Joonas oli linna peal, nii et tsillisin Agnieszka juures veits ja läksin koju. järgmine päev käisin Agnieszkaga turul ning siis hüppasin laveslest (kinnisvarabüroo) ka läbi ja küsisin miks nad mu kirjale ei vastanud. lubasid see nädal vastata. õhtul oli anglofoonide istumine Joonase juures. Agniesžka oli ka jälle kambas. Kuna Joonase naaber on kuri, siis me tegelt kolisime mingi hetk Agnieszka juurde üle. 2 olin kodus. pühapäev olin tubli ja õppisin. eile oli väsitav päev. täna pole viga, aga uni on.
ja teised on kõik haiged ning annavad mulle ka vist tõbe. täna veel F.L.E ja siis lähen vist kossu.
sain pangakaardi kätte, aga tsekkiraamatu unustasin küsida.
ja lennukipiletid ostsin ära, 17ndal detsembril jõuan tagasi.

ahjaa... naaber on jobu ja ei anna neti. väidetavalt segab ta televisiooni. lollus!
aga jah
tsau
kaarel

mul on nüüd prantsuse number: +33699212129
nii, et änks

mul tund tegelt. Sotsioloogia, palju tööd ja uurimust. Meeldiv. vene keel ol isee eest jube. ma mõistsin et ei jaga ikka midagi.

Salut,
Kaarel

nagu näete, on mu blogi-kirjutamise-jõud raugemas. ega suurt midagi kirjutada ju ei olegi. kõik on hästi, nagu peab:P. teisipäevane kossutrenn oli tüdrukutega pooleks ja mängisime ainult. kuna meid oli palju. ja science po'st oli ka meid palju ja kõik olid siis ühes tiimis ja meil oli palju tüdrukuid nii, et me võitsime vist ainult ühe mängu neljast.
kolmapäeval kossutrenni ei jõudnud, kuna mu lihased olid niigi valusad ja mõte ei olnud ka kõige säravam. käisin hoopis sõpsidega (agnieszka, kristine, leyla, joonas, aldona ja adriana) väljas.
neljapäeva põhisündmus oli esimene Le passage de democratie tund. pagan võtaks... see tund tuleb mingi hullult huvitav, aga see on ju prantsuse keeles. ruttu, ruttu on vaja keel selgeks saada. õpetaja on olnud prantsuse esindaja (lausa vist suursaadik) mitmetes riikides. lõpetas kusjuures minu kooli, minu campuse. oli esimeses lennus. siis ta on teinud mitmeid uurimistöid kasastani, kõrgostani ja birma autoritaarse valitsemise kohta. Ä G E!!!!! järgmine tund on oktoobri lõpus. alles... aga hea mulle. äkki oskan keelt paremini. iga tund esineb keegi exposega, kommentaariumiga tekstide kohta (see on rühmatöö, ma olen sebastianiga koos) ning iga tund ootab meid ka 10-15min film, mille kohta peame ka kommentaari kirjutama. tõotab väga äge olevat.
reedel oli keelte päev place de libertel. 27 euroopa liikmesriigi telgid olid püsti ja esindati riiki. meid esindas gusti. aga tal ei olnud vahendeid millega esindada. ei teagi kas saatkonna aps või korraldajate. hiljem aitasime joonasega ka veidi gustit. meie ainuke atraktsioon oli välismaalastele hauatööõud jms sõnade ütlemine. ja siis äkki tuli meie juurde mees. kas eestlased? tuli välja et philadelphiast väliseestlane. Peep Rebane (Leili, Vilme, Eeri äkki teate? teid pidi ta ainult kaugelt teadma). oli oma lätlasest kaasaga juhuslikult reisil dijonis ja siis avastas meid. rääkis veidi juttu meiega, tore mees oli. me läksime gustiga ära, joonas jäi sinna. gusti läks loengusse, ma kodu koristama. sest mulle tulid õhtul külla kristine, agnieszka, aldona, viola, joonas, vera, leyla, jana. istusime seal ja siis läksime edasi livia sünnipäeva peole ja siis veel athmosse. jälle üks tore õhtu.
laupäeva hommikul käisin ekskursioonil ja linnapea vastuvõtul, kus kohtusin kahe eestlannaga kes burgundia ülikoolis erasmusega. lahe! ühega saime kohe jutu peale nii, et vaatab mis saam ahakkab. tal auto ka. lubas sõitu teha;). siis õhtul magasin... sisse, sest campusesse õhtusöögile ei jõudnud. käisin hoopis gusti juures hunti mängimas. sellest küll midagi välja suurt ei tulnud, sest teised tahtsid rohkem lõbutseda nii, et ma tulin ära magama. korra sai hunti ka tehtud, aga jah. mitte nii nagu soovisin.
siis pühapäev õppisin ja käisin pesu pesemas ja niisama marets vestlemas.
ja nüüd... olen koolis, sest vene keel jäi ära, milelgi pärast. muudeti plaane. nüüd passin tühja.

tsauks!
Kaarel

aa... ma tahtsin seda veel öelda, et kui keegi millestki aru ei saa, mida ma kirjutan, siis andke teada. mul enamasti väga aega üle kontrollida ei ole, aga ma proovin. ning kui mõne jääb arusaamatuks Leili, sulle, seal Kanadas või teistele, kes te loete, siis andke ikka teada.

tsauks,
plauks,

Charles

ohhohooo... jälle vaja paberitega jamada. sest, et mu korteriomanik keeras veidi asju tuksi. aga ehk saab parandatud.

ja eilne kossutrenn... oli surm. hommikul ärkasin ülesse ja tunne oli, et oleks nagu peksa saanud. meid oli trennis 18 (3poissi sciences po'st). läksime sinna antoine ja valentiniga (esimese aasta prantslane). algul loopisime küll niisama 20minti soojaks aga edasi hakkasid harjutused, mis tunduvad iseenesest lihtsad. mõned korrad 5sööduga üle platsi ja kellel viimasena pall, peale vise. ülejäänd saavad ka söödu ja pealevise. iga väljaku peal 3x3 mängijat. siis sama asi 4 ja 3 sööduga. siis võidu iga koosseis 10korvini. siis pealevisete võistlus kahe kaupa (kaks tiimi ka 3kaupa). ja siis veel üks pealevisete võistlus mõlemal platsil üks võistkond (9inimest siis). ja lõpuks läks ka mänguks. mõlemal platsil 3tiimi 3mängijaga. ründajad, kui saavad korvi saavad rünnata ka teisi korvi poole ja nii kaua kuni mõni kaitsetiim palli saab. siis nende kord rünnata. seal me (ma, antoine ja üks burgundia kooli itaaliapäritolu tüüp) just väga head ei olnud, nii, et väga palju jooksma ei pidanud. ainult kaitses rabelema, enamasti. aga siis läks üle platsi mänguks. kahe korvini. juba algul olime enam-vähem tasemel ning kui meie platsilt veel üks võistkond teise platsi võistkonna vastu vahetati, siis me kippusime koguaeg võitma. mis sest, et enam ei jaksanud. kõige suurem šokk oli see, et isegi mina tabasin. äkki enesekindlus lõi pähe ja proovisin kolme ja..... selle panin ka kotti. õnneks vahelduseks saime puhata ka, aga enamasti lidusime meie väljakul nii, et kõik kohad värisesid. aga ikka jooksin edasi. pesemisega oli seal nigelam olukord, aga õnneks suurema haisu sai eemaldatud. siis läksime linna tagasi ja hüppasin korra maret'st läbi. rääkisin paar sõna Joonasega juttu ja siis käisin korra ka Agnieszka juurest läbi. sain talt laupäevased pildid, mille ma kuhugi ka üles riputan ehk. osad panen facebooki, enamiku (kui mitte kõik) fotoalbumisse ja mõne ka nüüd proovin siia lisada. Esimesel siis mina ja Gusti. Teisel mina ja Mikolt ning viimasel kuumad balti poisid - mina ja Kipras (leedu). Piltide autor Agnieszka.

praeguseks kõik. proovin asju ajada.

a tout a l'heure!

Charles