tundub, et Istanbuli reisist ei tulegi juttu...

sest, et ma käisin nädalavahetusel Alpides, suusatamas. Jah, mina käisin mägedes suusatamas. Ma usun, et nii mõnelegi on see paras üllatus. :P

kui ma algul veetsin enamiku ajast maas taevast ja loodust vaadates, siis hiljem suutsin ikka jalul ka püsida. isegi niimoodi, et need kaks esimest laskumist, kus meid algajaid (Andreea, Seb, Ilona ja mina) õpetati, muutusid mulle üsna igavaks. siis saatis meid (mina ja Andreea - saime asja veidi kiiremini selgeks kui teised debütandid) Ironman (Burgundia ülikooli sporditreener - on treener jõusaalis, aeroobikas [vist tõlgitakse gym d'entretieni niimoodi] ja salsas) ühele teisele laskumisele. Algus oli ikka päris järsk, vähemalt minu jaoks, nii, et esimese korra sellele laskumisel veetsime me Andreeaga rohkem ninaga maad kündes. Aga see oli ka esimene ja viimane kord, kui mina seal kukkusin. Andreeal juhtus vist korra või kaks veel. Edasi läks juba lepase reega ja suutsin iseg isealt mingisuguste väikeste laste rühmade vahel (seisid lihtsalt keset laskumist ühest äärest teise - mulle tundus, et nad tahavad sutsiidi teha [olin ju ka mina seal mäel, mis nende surma saamis võimalust suurendas tunduvalt]) slaalomit lasta. Kahjuks lõpuks hakkasid põlved tundma andma nii, et pidin tund aega enne planeeritud kokkusaamisaega juba lõpetama. kahju!

Aga mis ma öelda oskan - äge oli! tahaks veel! tahaks paremini! tahaks kiiremini!

nii, et järgmine kord kui keegi kuhugi suusatama minema peaks, võib minult ka küsida! ;)

aga ma jätkan nüüd oma revue de presse'iga,

Kaarel,
Eesti mäesuusatamise olümpialootus 2014

NB! Kuna ma olin elus esimest korda mägedes, siis see ümbritsev loodus võttis ikka suu ammuli. Kohati tundus, et ei olegi tegu päris loodusega, vaid pildiga. Kahjuks ma digikat mäele kaasa ei vedanud (kartsin katki kukkuda). All klõpsisin paar pilti. Üks on siin:

esimesed külalised

reedel saabuvad siis prantsusmaale minu esimesed külalised. Juks ja ema tulevad külla. Ma loodan, siis et nad esimesteks ja viimasteks ei jää ;). Nädalavahetuse veedame Pariisis (ma jõuan küll sinna alles laupäeva pärastlõunal, sest mul on üks armas makroeksam laupäeva hommikul.)ja siis tulevad siia edasi.

Nii, et kui kellelgi mingisugust soovi on saata midagi mulle, siis võtke ühendust mu väikevennaga (luban siin ilma nende poolse teadmiseta), ehk saab ta kuidagi aidata. Ning kui kellelgi on kange tahtmine siit saada midagi, siis andke kah teada. Ma juba tean, et ma pean jaanuarikuise võla Uku ees ära tasuma ning Ukule ja ta isale (ka Maija isale ;) ) purgi sinepit saatma.

Ma jätkan nüüd tööga.

Tsau!

Kaarel

Tsau!

Üle pika aja jälle.
Ma tahtsin öelda ainult, et ma panin lõpuks Istanbuli pildid üles. Selle nädala jooksul panen ehk midagi kirja ka sellest. Ei tule just väga keeruline nädal, kui mitte arvestada kaht majanduse hindelist tööd nädalalõpus, millest üks on eksam.

Kõik korras,

Kaarel

igatahes. sain esimese semestri hinded kätte. midagi peale spordi läbi ei kukkunud, aga ma lihtsalt ei jõudnud sinna, puhtfüüsiliselt. Nii, et ei ole hullu. hinded oleksid võinud loomulikult paremad olla...

aga nüüd. 1.40 pärast läheb buss ScPo eest välja. Põrutame Lyoni, hommikul vara lennuk Istanbuli poole. Ma loodan, et tuleb ikka mõnus puhkus. Natuke vaja energiat koguda, et siis samasuguse tempoga edasi lasta.

Õnneks mul märtsi algul väga palju teha ei ole, küll on aga mõned eksamid keset semestrit.

Aga olgu,

tsau,
nädala pärast olen jälle kodus (Dijoni mõtlen loomulikult)

Kaarel

Äge. Äge. Äge

Minu juures oli just õhtusöök mu järgmise aasta colocidega. Ma Balintit eriti ju ei tea/teadnud, aga ta on tõesti väga muhe tüüp. Alice'st ja Kristine'st ma parem ei räägigi, nad kogu aeg mul head sõbrad olnud.
Nii, et järgmine aasta saab olema väga äge nendega. Äge, töökas ja lõbus.

Väga rahul.

Aga ma nüüd magama,
homme vaja exposéd esmaspäevaks tegema hakkata.

Bonne nuit!

tean, et mul ei ole saia kodus. lähen poodi, et saia osta. tavalist aga seal ei ole. võtan baguette'i. värske baguette'i. tulen koju, kõht on tühi, ampsan enne õhtusööki tükki baguette'i - sellistel hetketel tean, miks prantslased seda söövad...

kui me nüüd selle (Gusti, Eve'i, Celine'i ja Karol'i) korteri ikka saame järgmiseks aastaks, siis see saab äge olema. Meid on siis ilusti 4 pundis. Viimasena liitus kõige mõistlikum poiss üldse meie koolis - Balint (ungarlane). Nii, et hetkeseisuga oleme mina, Kristine, Alice ja Balint korteri järjekorras.

Loodan, et omanik meile selle ka annab.

Igatahes, äge!

Kaarel

Ahjaa...

ma sain oma lauatelefoni ka tööle nüüd ilusti (aka leidsin ülesse oma numbri) nii, et kel tarvis, küsige!