Brüssel

leidsin nüüd aega, et see reisike kirja panna. ma üritan kuidagi lühidalt teha.

meie dijoni esindus oli siis 11liikmeline. läksime sinna brüsselisse siis negotion moot mängule, mille eesmärk oli näidata kuidas töö europarlamendis ja ministrite nõukogus käib.
esimene õhtu jagati meid parteisse loosi tahtel ja ma sattusin roheliseks. käis kah. erakonnad olid siis vastavalt päris esindatusele ka selles mängus väiksed ja suured. Meid oli 7-e 85-st "parlamendiliikmest". Siis jagati kõigile punktid mida nad kaitsema pidid Europarlamendis. peale seda toimusid erakondade sisesed koosolekud kus määrasime omale juhid ja panime paika strateegia. ma pidasin end liiga rumalaks ja hoidsin tähtsatest kohtadest eemale. peale seda läks läbirääkimisteks teiste erakondadega, et järgmine päev koalitsioone omada. meil oli juba kommunistide ja ECR-ga kokkulepped ja SDP oli ka liitumas. Kuid siis äkki hakkasid sotsid pidurdama. Läbirääkimised käisid kella 4ni hommikul. nats enne 7t oli äratus ja põrutasime parlamenti, kus selgus et kõik eilsed kokkulepped on hukkas. Ainult kommunistid klammerdusid meie külge. esimeseks debatiseansiks oli meil aga kokkulepped liberaalide, sotside ja kommudega, kuid kui presidendivalimiseks läks, siis äkki tuli välja, et liberaalid oli pooli vahetanud. meil oli paanika. sest parempoolsetel olid hääled kindlalt koos. peale lõunasööki olin aga mina see, kes hakkas koalitsiooni kokku panema. tõmblesin nagu segane ja leidsin seaduse ettepaneku, mis oleks seda koalitsiooni koos hoidnud. Agnieszka punt ECR hakkas aga pidurdama nii, et enne hääletust me ei teadnudki mis saab. ja mis sai: viik. 42 häält versus 42 häält ja üks oli erapooletu. nii, et läbi läks parempoolsete seadusemuudatus, millega meie ja sotsid kaotasid kõik. mis teha. aga tähtis oli see, et mina oli selle seadusemuudatuse autor, mis oleks äärepealt kasu toonud meile. meie liider oli aga möku ja ei saanud midagi aru. mis teha. järgmine kord ei karda ja lasen ennast kuskile kõrgemale panna.
teine päev oli siis ministrite nõukogu (riikide esindused). sama seaduse muudatus. mobile-roaming. eelmine päev olime teinud jälle koalitsiooni 8riigi (ma sattusin loosi tahtel Eestisse): Eesti, läti, leedu, soome, taani, malta, iiri ja luxemburg. järgmine päev liitus veel belgia ja me tundsime ennast väga kindlalt. oli ka jutt, et inglismaa, pr.maa, holland ja saksamaa toetavad meid. eestistuja rootsi oli ka meie poolel, aga ta enne ei saanud kindlalt lubada, kui hääled koos. nii oli meil vaja ainult mõnda riiki veel. enne hääletust aga vettpidavaid kokkuleppeid ei saanud. aga kindel tunne oli. kõik ettepanekud, mis hääletusele läksid olid ka meie kasuks. ühtegi vastu küll ei võetud, aga hakkasid toimuma väiksemad muudatused ettepanekutes. Kõik jälle meie kasuks. aga siis, äkki saksa tuli välja täis jaburdusega. ma tahtsin naerma hakkata, et keegi selle poolt nigunii ei hääleta, aga.... see võeti vastu. kõik need 8riiki + belgia olid täiesti vastu sellele. me kaotasime kõik, mida me kaitsma pidime. peale seda ma olin kohutavalt löödud. ja mitte mängu käigu pärast. ma lihtsalt avastasin, et kuidas on võimalik, et EU nii ebademokraatlik saab olla. pärast mõningast mõtlemist, olen ma maha rahunenud, sest päris elus tegelikult sellist hääletust nõukogus ei toimu, kui siis väga harva. aga ikkagi. 100% pro EU ma enam ei ole. mõned kohad on seal ikka väga mädad.

aga kokkuvõttes oli väga äge kogemus. kohutavalt meeldis!

aga ma nüüd lähen jälle exposéd ette valmistama. ehk õhtul kirjutan veidi tavaelust ka, aga kokkuvõttes hakkavad mu jutud aina lühemad ja harvemad olema. siin ei ole lihtsalt aega.

szia! (ungari keeles tsau)
Kaarel